Olen sündinud Tallinna kesklinnas. Alustanud haridusteed 21.keskkoolis muusikakallakuga klassis. Omandanud Tallinna Pedagoogilises Instituudis tööõpetuse- ja üldtehniliste distsipliinide õpetaja kutse. Täiendanud oma teadmisi mitmete kõrgkoolide juures, viimati Usuteaduse Instituudis. Juhtinud Ardu kooli 5 aastat ning seejärel Kõue valda vallavanemana järgmised 10 aastat. Täna töötan kontserniettevõttes AS Maru arendusprojektide juhina. Vabatahtlikku tööd teen Kose koguduses. Just seal toimetades ammutan enesesse energiat tegeleda paljude väljakutsetega. Olen alates 2010 aastast valitud koguduse juhatuse esimeheks. 2011 aastast juhin ka sihtasutuse Kihelkonna Laagrikeskus tööd. Laulurõõmu jagan koguduse ansamblis ja Kose kammerkooris. Kuusalu vallas Joaveskil korraldan rahvamaja tööd ning mängin kohalikus ansamblis löökpille. Suupill on alati taskus. Jõulukuul saan 58 aastaseks. Tunnen, et peab hakkama elus taas valikuid tegema ja keskenduma rohkem süvitsi minemist nõudvatele tegevustele. Kindlasti on selleks ka osalemine vallaelu korraldamises. Näen siin nii mõndagi, mis vajaks pisut teistsugust lähenemist. Samade toorainete juures keedab iga kokk erineva maitsega supi kokku. Kas vahetame kokka?
Uute teede ehitamine ja olemasolevate pinnakattetööd annavad märku lähenevatest valimistest. Rahakoti juures askeldajad jälgivad senisest enam regionaalset lähenemist ning avalikel üritustel osalevad valimisnimekirjades loetletud kodanikud ühtäkki eriti aktiivselt.
Inimesed võivad küll kiruda, et jälle on alanud valimiste trall ja katteta lubaduste andmine, kuid teisalt võib kuulda nii värskeid kui ka värvikaid ideid kuidas elu-olu kodukohas paremaks muuta. Kord nelja aasta järel kuulutatakse välja ideede korje ja mõistlik on neid kõiki tõsiselt võtta. Ka huumoriga vürtsitatuid. Miskit ei sünni tühjalt kohalt, igal probleemipüstitusel on oma tagamaa. Peale ilukirjanduslike ideede ärakuulamist saabub taas argipäev ja raamatul keeratakse uus lehekülg. See mis seal kirjas on võib meile mitte meeldida, eriti kui peatükk kannab nime finantsprognoos. Tõsiseltvõetavate lubaduste andmisel peab lähtuma omavalitsuse võimekusest.
Valitsemise juures on peamisteks lähtepositsiooniks vajadused meie kõigi huvides ning instrumentideks tahe, kompetents ja finantsid seda ellu viia. Valla jätkusuutlik areng peab toetuma eelarvepoliitikale, mis tagaks omavalitsuse tervikliku ja tasakaalustatud arengu. Siin ei ole mitte alati käitutud heaperemehelikult. Võlakoormuse arutu kasvatamine valimislubaduste elluviimiseks võib luua olukorra, kus peame võtma laenu, et maksta tagasi varem võetud laene. Kose valla laenukoormus on juba piisavalt suur. Valla tasakaalustatud arengu seisukohalt on oluline, et ühtegi valla arengupotentsiaaliga piirkonda ei tabaks märkamatult ääremaastumine. Selline oht on eelkõige olemas Ardu ja Habaja asulaga. Suurimad lähiaastate investeeringud tulenevad juba vastuvõetud otsustest, on suunatud Kose lasteaia ehitamisele ning energiatõhususe ja veemajanduse investeeringutele Orus. Need ja enamus teisi arengule suunatud otsused on langetatud vallavolikogu üksmeelel. Ei ole aus ega õige, kui tänased valitsejad aplodeerivad siinkohal vaid iseendale. Uus, kogunev vallavolikogu peaks minu arvates pöörama investeeringuid kavandades tähelepanu enda kasutuses olevale kinnisvarale ja selle otstarbekale ning vajaduspõhisele kasutamisele. Toon näite. Võrrelduna muude eesseisvate investeeringutega, saaks suhteliselt väikeste vahenditega kohandada endise Kosejõe koolihoone Kose-Uuemõisas algklassiõpilaste vajadustele vastavaks. Vabaneksid praeguses hoones lisakohad lasteaialastele ja annaksime seni tühjalt seisvale kompleksile uue hingamise.
Kipub nii olema, et valitsemise mõõdupuuks on saanud investeeringud hoonetesse. Olulisemaks tuleks aga pidada investeeringuid elukeskkonna kujundamisse ja panustamisse laiemalt. Siia loetellu kuuluvad asulate sisesed ning neid ümbritsevad rohealad, pargid, puhkealad, spordi- ja mänguväljakud, samuti asulaid ühendavad teed. Kuid ka kõik, mis on seotud jäätmemajandusega ja energiaga. Siin peame olema valmis kasutama nii riiklikke kui ka euroopa fondide toetusi, mis eeldab, et eeltööd selleks on varakult tehtud. Vajalik oleks koostada ka vallaülene energiaaudit, kust selguksid meie kitsaskohad ja ohuallikad kriisiolukordades. Kujutagem näiteks enestele ette olukorda, kus talvisel perioodil tekib mõnepäevane elektrikatkestus või tekitatakse joogivee reostus. Me peame ka sellisteks olukordadeks valmis olema.
Omavalitsuse esindajatelt nii volikogus kui vallamajas ootan väärtustepõhist lähenemist. Tasub mõelda, kas oleme kasutanud peamist, meie inimesi, nende teadmisi ja oskusi valla arengule kaasamiseks? Kas meie argipäevased tegemised kõnetavad nii noori peresid kui ka eakaid inimesi? Kas oleme panustanud piisavalt ka ajaloolis-kultuuriliste väärtuste hoidmisele ja hingehoidu? Kui oleme, siis on hästi.
Oma tegemistes püüan vaadata kaugemale, horisondi taha ja otsida asjade sügavamat tähendust. Olen nõudlik, armastan õiglust ega salli ülekohut. Eeldan sarnast suhtumist ka enda koostööpartneritelt. Ja lõpetuseks, Ema Teresa on öelnud: „ Kohtume üksteisega alati naeratades, sest naeratus on armastuse algus“!
