Olen keskkonnakaitsja ja loodusfotograaf.
Olles 10 aastat Ott Valdma kõrvalt näinud kohaliku poliitika köögipoolt, siis poleks ma kunagi arvanud, et leian ennast volikokku kandideerijate hulgast. Olles viimased kaks aastat Kose vallas aktiivselt seisnud looduse ja metsade eest, siis ei tule lihtsalt viriseda, vaid ka reaalselt midagi ette võtta.
Ma ei palu “valida mind”, vaid palun toetada ideid, mida esindan. Mina esindan mõtet, et eelkõige peab elukeskkond olema kaitstud ning alles seejärel saame rääkida muudest arengutest. Meie lapsed ja lapselapsed ei ole tänulikud selle eest, et jätsime neile raha ja betoonihunnikud, vaid selle eest, kui neil on puhas, terve ja elamiskõlbulik elukeskkond. Mõistan, et meie siin Eestimaal ei ole väga kaua saanud maitsta mugava elu vilju ja seetõttu võib tunduda jutt keskkonnakaitsest võõras ja ebaoluline. Paraku näitavad faktid, et oleme kuuendas liikide väljasuremise faasis, mil kliimaprobleemid on saanud üha aktuaalsemaks. Tänased lapsed näevad tulevikus kordades rohkem looduskatastroofe, kui nende vanavanemad. Puhas vesi, mis täna tundub elementaarne, ei pruugi varsti enam kättesaadav olla. Juba praegu on maailmas piirkondi, kus on inimestel veeprobleemid. Kose vald on soodsas asukohas ja meie elanikkond kasvab jõudsalt, mis teeb surve elukeskkonnale veelgi aktuaalsemaks. Riik on andnud omavalitsustele päris palju tegutsemisvabadust keskkonnateemade üle otsustamiseks ja me peaksime enda elukeskkonna kaitsmise eest võtma omavalitsusena ise vastutuse, mitte leidma põhjendusi, miks me midagi teha ei saa.
Looduses on kõik omavahel ühenduses ja metsad on ökosüsteemi osa. Ka rabad, mis on pakkunud kaitset sõdade ja katku ajal! Vaadates Keskkonnaameti info põhjal tänast raiesurvet Kose vallas, siis neljakümne aasta pärast ei näe meie lapsed väljaspool looduskaitsealasid peale lageraie ja turberaielankide suurt midagi. Vana mets hävitatakse. Nüüd väidaks keegi kindlasti, et aga looduskaitsealasid on piisavalt. Tegelikult majandatakse Eestis ka looduskaitsealadel ja valdavalt lageraiena. Seega jäävad alles ainult rabamännikud ja sookaasikud. Vana metsa on Eestis hetkel, vaid paar protsenti. Klassikalist seenemetsa meie lapselapsed ei pruugi enam näha.
Olen osalenud aktiivselt 2 aastat Kose valla üldplaneeringu menetluses. Tegime koos külavanemate, volikogu liikmete, kohalike seltside ja MTÜdega ettepanekuid. Kahjuks ärihuvidest nõretav valitsev võim ei võtnud neid kuulda ja ka suhtumine ettepanekute esitamisse võeti vastu halvakspanuna nagu vallavalitsus teeks üldplaneeringut ainult enda jaoks. Kuigi meie ettepanekuid ja tegemisi toetasid Eesti antud valdkonna tippeksperdid, ei olnud see Kose vallavalitsuse ja volikogu jaoks piisav ja hääletati siiski äärmiselt loodusvaenuliku üldplaneeringu poolt. Kõik need lubadused, mida nüüd enne valimisi antakse ja öeldakse, ei tähenda mitte midagi, sest tegelikult saab valla elu paremaks muuta just läbi üldplaneeringu. 10 aasta pärast oleme täiesti teises olukorras ja kui me täna ei oska seda ette näha, siis teeme me tulevastele põlvedele karuteene.
Ekslikult on levitatud infot, et justkui oleks eesmärk kinni panna kogu metsamajandustegevus. See pole tõsi. Kõike saab teha koos ja arukalt, aga kui isegi ei kaaluta ja pimesilmi eiratakse igat laekunud tippeksperdi poolt üle vaadatud ettepanekut, siis on laev igal juhul kreenis.
Kandideerin valimisliidu Uus Aeg nimekirjas, sest siin on inimesi, kes on oma tegudega aidanud Kose valla metsasid kaitsta. Teiseks põhjuseks Ott Valdma. Olen näinud kõrvalt, kuidas ta on panustanud volikogu töösse volikogu liikmena, teinud kõige rohkem sisulisi ettepanekuid, esitanud vajalikke küsimusi ning nõustanud ka kõiki tema poole pöördunud teisi volikogu liikmeid ja aidanud vormistada neil ka eelnõusid.
Minu kindel lubadus on, et seisan looduskeskkonna ja metsade eest! Üldplaneeringut tuleb muuta paremaks, mille eest kiidavad meid ka tulevased põlved.
